Niisiis, kuna on pikk vahe ei tea ka mida mainida, ausalt öeldes, kogu see asi, see jubin, see möga, see moguliparaad see üleskeeratud tiksuv timebomb mis on keeratud kauemaks kui tema expiry date, seega selleks ajaks kui ta lõhkema peaks on starteri juhtmed juba oksüdeerunud, on väsitav... vahel on tunne et sõimaks, karjuks, võtaks ette teeks midagi, kuid ... miks ta enne oksüdeerub :)? muusika ... muusika muusika muusika, minu kõrvadele, kellegi teise suust, hingest ihust, kas või ( kirjutatakse lahku) sellest samast tiksuvast timebombist... sometimes i stop and wonder: kõlab ju nagu metronoom! Kellegi rahulik ning rahustav pulss, oh kui hea... ning elu läheb edasi, elu läheb koguaeg ... elu on kui metronoom, tiksub, noh ole nüüd, mängi midagi peale ! mängid? astu lavale, keegi ulatab sulle isegi käe ja see keegi võib olla oi kui hea...kuid ... lava serval võib haare ka lõdveneda, käsi võib libiseda, kinnas tuleb käest? ära kanna kindaid, ära vea kaasa liigset raskust( võta seda nagu see on), ära higista ning ole tugev, mis saakski üldse valesti minna, get up there and live it ... ego on ju saalis, kui ta on vähemus, siis võib olla isegi tough crowd, aga kui ta on enamus, siis on ju enamus sinu poolel, toetajaid jagub ning tuleb ka juurde, häid lambaid mahub ühte lauta palju...
I'm not that bad, I'm brad!
Jah,
No comments:
Post a Comment